Kasutamine

Istikute, juurviljade ja lillede kasvatamiseks soovitatakse üks osa vermikomposti segada 3-5 osa mullakamara mulla või turbaga.

 

Toataimede kasvumulla valmistamine:

Potimulla valmistamiseks segada üks osa vermikomposti 4-5 osa mullaga.

Roheliste taimede (petersell,salat, till, spinat jt.) peenrasse istutamine:

Vajalik on vermikompost ühtlaselt puistata peenrale, kaevata läbi ja kasta, seejärel külvata seemned. 1m2 peenra kohta soovitatakse külvata 0,5 – 1 kg Vermikomposti.

Tomati, kurgi ja paprika istikute istutamine:

Avatud pinnases soovitatakse igasse istutusauku lisada 200-300 g vermikomposti, segada mullaga, hoolikalt kasta ja seejärel istutada taim. Peale istiku istutamist on soovitav taimede ümbr pustata 1-2 cm paksuselt vermikomposti ning see multsida mullaga.

Kartuli istutamine:

Iga mugula alla 100-200 g vermikomposti.

Maasikate istutamine:

Soovtatavalt igsse istikuauku lisada 150-200g vermikomposti.

Tali-küüslaugi istutamine:

Lisada ühe ruutmetri kohta 0,5kg vermikomposti ja kaevata läbi umbes 10cm sügavuselt.

Marjapõõsaste istutamine (karusmari, sõstrad jm.):

Istutusauku lisada 1,5kg vermikomposti kaevata hoolikalt läbi, kasta ja istutada taim.

Viljapuude istutamine (õunapuud, pirnid, kirsid, ploomid jt.):

Istutusaukku lisada 2kg vermikomposti segada mullaga, kasta ja istutada taim.

Taimede lisaväetamine:

Vegetatsiooni perioodil on soovitatav kord kuus lisada vermikomposti tüvede ümber või istikute vahele, arvestusega 0,5kg ühe ruutmeetri kohta. Kaevata läbi ja kasta.

Viljapuude ja põõsaste lisaväetamine:

Lisada tüvede ümber vermikomposti arvestusega 0,5kg ruutmeetri kohta.

Lillede ja dekoratiivtaimede lisaväetamine:

Avatud pinnasele on soovitatav lisada vermiikomposti igakuiselt, kas 200-300g taime kohta või 0,5kg peenra või muru ruutmeetri kohta.

Toalillede lisaväetamine:

Lisada vermikomposti 2-3 supilusikat kord kahe kuu tagant.

Istikute ja toataimede lisaväetamine vedela vermikompostiga:

Tuleb valmistada vermikompost lahus, 1 klaas vermikomposti ämbri toatemperatuuril vee kohta. Hoolikalt segada ja jätta ööpäevaks seisma toatemperatuuril. Vermikomosti lahus sisaldab endas kõiki toiteelemente ja mullale ning taimele kasulikku mikrofloorat. Saadud lahuses leotatakse ka seemneid, mugulaid ja istikute juuri enne istutamist 12h.

Juurvilja aia taimede kastmiseks lahjendatakse saadud lahust veelgi 3 korda, s.t. 1 klaas lahust lahjendatakse 2 klaasi veega. Sellist lahust on hea kasutada viljapuude pritsimiseks. Õunapuid on soovitav pritsida peale õitsemist, õiepungade moodustamise ajal, viljade moodustumise ajal. See suurendab jiljade kasvu, suurndab viljapuude produktiivsust. Viljad kasvavad suuremaks, mahlasemaks ja magusamaks. Viljapuude pritsimine õiepungade moodustumise ajal suurendab järgmise aasta saagikust. Kombineerides vermikompostiga multsimisega ümber viljapuude 1-2cm sügavuselt, võra laiuselt muudab see viljapuud viljakandvaks igal aastal. Selline huumuse lisamise meetod mõjub väga viljakandvalt marja põõsastele: karusmarjale, sõstardele, vaarikatele, viinamarjadele. Saagikus kasvab kuni 33% aga viljade valmimise aeg lüheneb 10-15 päeva.

Õitesevate kultuuride kolmekordne vesilahusega kastmine intervalliga 7-8 päeva kutsub esile nende kiirema kasvu ja õtsemise  7-10päeva. Tugevneb lehtede värvi intensiivsus ja märgatavalt parneb taimede dekoratiivsus.

Vermikompostiga töötamisel tuleb järgida tavapäraseid ohutusnõudeid.

Vermikompost on inimestele, loomadele ja mesilastele ohutu.